Kuidas peatada terroriste?

Ramon Loik

..See küsimus vaevab vägivallalainesse mähkunud Euroopat tänaseks üha painajalikumalt. Peale suhteliselt lokaalse tegevusraadiusega IRA ja ETA relvarühmituste ca kümnenditagust mahasurumist seisame täna Euroopas silmitsi n-ö rändterrorismiga, mis toob Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika konfliktid otse 'koju kätte', kui meenutada hiljutisi rünnakuid Pariisis ja Brüsselis, Euroopa südames.

Mõned päevad peale 22. märtsi Brüsseli terrorirünnakuid kogunenud justiits- ja siseministrid otsustasid koos Euroopa Liidu (EL) institutsioonidega võtta vastuseks rea terroriohje erimeetmeid. Õigupoolest, täpsustada ja kiirendada juba varasemalt kokkulepitud sisejulgeoleku abinõude rakendamist, kuna varasemale lisaks midagi põhimõtteliselt uut välja ei pakutud.

Välispiirid ja ühistransport parema kontrolli alla

Esiteks soovitakse kiiremas korras jätkata 'ühendatud jõupingutusi' Pariisi ja Brüsseli rünnakutega seotud kuritegelike võrgustike ning teiste sarnaste sidemete uurimiseks. Oluline on seejuures rõhutada, et ükski EL liikmesriik või ametkond ainiti ei suuda selle ülesandega edukalt toime tulla ja juba aastaid mantrana korrutatud tihedama koostöö vajadus peab bürokraatlikust 'pabertiigrist' ka reaalsuseks saama.

Koostöö paranemise käegakatsutavaks tulemuseks on lennureisijate broneeringuinfo (PNR) direktiiv ja selle kiirendatult rakendamine. Euroopa Parlamendis jätkub selles teemas ilmselt põhjalikum isikuandmete kaitse diskussioon. Broneeringuinfo meetme mõte on vältida seniseid 'andmeauke' ja ületada infovahetuse tõrkeid terroristide või terrorismis kahtlustatavate isikute liikumisteede tuvastamisel. Teada ju on, et nii Pariisi kui Brüsseli veresaunade korraldajad kasutasid korduvalt lennutransporti ja oleksid kiire ning vettpidava andmevahetuse korral pidanud julgeolekuasutuste radarile jääma. Kuid paraku ei jäänud..

Samavõrd oluline on jagada infot teiste logistikaettevõtjatega, kuna terrorismiga seotud isikud kasutavad aktiivselt ka ronge ja muid transpordivahendeid, sh relvade ning lõhkeseadeldiste veoks.

Justiits- ja siseministrid rõhutasid taaskord vajadust tugevdada Schengeni välispiiride süstemaatilist kontrolli, sealhulgas eriti tulirelvade valdamist ja vedamist ning Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) kolmandate riikide kodanikele laiendamist võimaldavate õigusaktide vastuvõtmist.

Samavõrd oluline on rakendada terrorismi rahastamise vastase võitluse tegevuskava, võidelda operatiivselt dokumendipettustega ja täita täies mahus olemasolevaid EL õigusakte lõhkeainete lähteainete käitluse kohta.

IT-võimaluste kiirem arendamine

Eestit puudutab ettepanekute paketist ilmselt kõige lähemalt vajadus kiiresti parandada julgeoleku, reisi- ja rände valdkonna Euroopa ning rahvusvaheliste andmebaaside koostalitlusvõimet, kuna nende arenduste pearaskust kandev EL IT-agentuur (Eu-Lisa) asub peakorteriga Tallinnas.

IKT-võimekuste arendamist julgeolekusektoris lubasime Euroopale ka siis, kui mõned aastad tagasi nimetatud agentuuri peamaja Eestisse toomist põhjendasime.

Sarnasesse paketti kuulub ka vajadus digitõendite efektiivsemaks kogumiseks ja e-piiride programmi tempokam arendamine, millega seoses tuleb kiirendada Schengeni infosüsteemi (SIS) üle-Euroopalise automaatse sõrmejälgede tuvastamise süsteemi väljatöötamist.

Avalikkusele seni suhteliselt tundmatu ametikandja – EL terrorismivastase võitluse koordinaator, samuti EL eesistujariik ja Euroopa Komisjon lubavad juba juuniks esitada konkreetsed tegevused terroriteabe kogumise ning kontrollimise parandamiseks. Jällegi näeme, et üheks põhiprobleemiks on õigeaegse ja kvaliteetse infovahetuse tagamine vastutavate ametkondade vahel. Sinna tulekski suunata ennetava operatiivtöö põhitähelepanu ja lisaressurss.

Rohkem kaasata omavalitsusi ja eksperte

Vajalike meetmete arsenal puudutab ka kohalikke omavalitsusi. Peaasjalikult radikaliseerumise tundemärkide varajaseks tuvastamiseks, radikaliseerumise ennetamiseks ja rehabilitatsiooni programmide rakendamiseks.

Sellisest n-ö radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustikust loodetakse abi, toetust ja koostööd nii erialatöötajatele kui kodanikuühiskonnale. Täiendava vastumeetmena lubab Euroopa Komisjon paremat koostööd ka IT-ettevõtjatega, sh interneti foorumites, astumaks vastu levivale vihakõnele ja terrorismi propagandale.

Terrorismivastase koostöö tugevdamist erasektoriga tuleb igati tervitada, kuna toob valdkonda vajalikku lisaressurssi ja -kompetentsi.

Käesoleva aasta juuniks ootame Euroopa Komisjonilt käitumisjuhendit internetis leviva radikalismi ohjamiseks.

Viimase olulise abinõuna lubavad justiits- ja siseministrid luua EL politseiameti Europol juurde Euroopa terrorismivastase võitluse keskuse riiklike ekspertide ühise kontaktrühma näol, toetamaks liikmesriikide õiguskaitseasutusi rahvusvahelise ning piiriülese torroriohu uurimisel. Loodavale ekspertrühmale lubatakse kasutada anda Europoli vahendeid nn välisvõitlejate ja terrorismi rahastamise, samuti ebaseaduslike tulirelvade liikumise ning veebipropaganda leviku tihendatud jälgimiseks.

'Pabertiiger' tuleb tegudele juhtida

Lõpetuseks olgu ehk toonitatud, et loetletud meetmetest enamus on juba täna Euroopa Liidu sisejulgeoleku ja õiguskaitse tagamise arsenalis olemas, kuid ilmselt liikmesriikide erinevate õiguskordade ning ametkondade vahelise suhtlemise puslesse takerdunud.

Koostöö parandamise heaks indikaatoriks siinkohal on ühiste uurimisrühmade käivitamine ja loodetav tulemuslikkus, kogumaks ning vahetamaks uurimistõendeid piiriüleselt ning ametkondade vaheliselt. Selleks tuleb EL tasandil lisaressurssi eraldada, sh mitte liigsesse bürokraatiasse takerduda.

Praegust kriisi tuleb võtta olulise õppetunnina reaalsest vajadusest sisejulgeolekualast koostööd ja integreeritust tugevdada.

Keegi ilmselt väga ei kahtle, eelnevale lisaks, vajaduses arendada edasi terrorismivastase võitluse tihendatud koostööd Euroopa Liidu, Türgi, Põhja-Aafrika, Lähis-Ida ja Lääne-Balkani riikide vahel. Seda on ju ka varasemalt tehtud, kuid senisest otsustavamaks võimaldamiseks tuleb Euroopal kodutöö teine pool samuti kiiremas korras ära teha, st ambitsioonikad programmid ja seesmised koostöökokkulepped ka reaalselt käivitada ning EL julgeoleku 'pabertiiger' tulemuslikult tegudele juhtida.

- Et kriisis mitte ainult Türgile lootma jääda.

twitter @StratPolConsult